Kuigi kuumaõhupalliga lendamine on kindlasti kogemus, mida igaühel tasub proovida, tuleb valmis olla selleks, et tähtsaimal hetkel lööb adrenaliin pulsi lakke ning võimust võtab merehaigus.
Ühe maailmaajalugu märkimisväärselt mõjutanud eestlase kohta – vähemalt arvas sedasi endast selle loo peategelane ise – on Aleksander Kesküla (1882–1963) elu ja tegevus jäänud Eestis veidigi laiemale ringile suhteliselt tundmatuks.
Keskenduda ei suuda, lükkab kohustusi aina edasi, unustab ja kaotab asju, tuba ei korista – selge, inimesel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Viimasel ajal on meedias sellest diagnoosist palju juttu olnud (eestikeelse akronüümina ATH, kuid tihti kasutatakse ingliskeelset lühendit ADHD).
Eestlane armastab privaatsust ja kõrghaljastuseta uuselamurajoonides peetakse elupuuhekkide istutamist sageli ainuvõimalikuks viisiks end võõraste pilkude eest kaitsta. Kuigi elupuu tundub kindel valik, on võimalusi tunduvalt rohkem.
Poola pealinnas võib jalutada Londonist Lasnamäele ja vastupidi. Nostalgilistel avastusradadel võib hõlpsasti ühe päevaga maha kõmpida veerandsada kilomeetrit.
Kolmel (arhitektuuri)väljal toimetav Sille Pihlak on seitsme aastaga oma vanalinna korterist teinud õdusa elamise ja see protsess jätkub.
