USA president Joe Biden ütles kolmapäeval ovaalkabinetist peetud kõnes, et riik vajab uusi ja nooremaid esindajaid.
Ühiskonnauuringute instituudi tellitud värskest küsitlusest selgub, et valdav osa vastajatest ei toeta käibe- ja tulumaksu ning kütuseaktsiisi tõusu, kahe esimese puhul on napp poolehoid vaid Reformierakonna toetajate seas; samas alkoholi- ja tubakaaktsiisi puhul on ülekaalus vastajad, kes neid meetmeid toetavad.
Pärast lahkumist Venemaa elektrisüsteemist peab Eesti ise hoolitsema elektrivõrgus sageduse hoidmise eest, mis toob kaasa ka märkimisväärse elektri hinna tõusu, kuid tagab kontrolli enda elektrivõrgu üle.
„Ma olen palju mõelnud nendele asjadele, et kui kuskilt Eesti taastumine kriisidest võiks alata, siis võiks see ju maakohtadest alguse saada. Pooled eesti lastest elavad maal ja väikelinnades,“ põhjendas Tallinna ülikooli kasvatusteaduste emeriitdotsent Tiiu Kuurme. Maakoole sulgedes rikutakse tema arvates räigelt laste võrdse kohtlemise õigusi.
Kultuuri- ja rahvamajade juhid lausuvad kui ühest suust, et kultuurinautimine on iga eestlase põhiõigus ning seetõttu on vaja tagada, et igas Eestimaa nurgas oleks võimalik seda teha kaasaegses, kaunis ja tehniliselt võimalusterohkes keskkonnas. Paraku on aga reaalsus tihti see, et kultuurihuvilisi jagub ning ka kultuuripakkujaid oleks, kuid kahjuks ei vea tehnilised tingimused välja.
Eesti saab NATO-s alanud väevõime eesmärkide uuendamisega endale kümne aasta perspektiivis praegusest veel märksa suuremad ülesanded oma sõjalise valmisoleku ülesehitamisel.
Tänavu on herne külvipinnad 20 protsenti suuremad kui eelmisel aastal, olenemata sellest, et hernest kasvatada on põllumehele väga riskantne. Põhjuseks on kehv talv, mis tegi liiga talirapsile, ja kasvav nõudlus vegantoidu järele.
Kui imeliselt ilus lilleline põld ja veel milline lõhn, imestas Viivika Noodla tänavu oma talumajapidamise ümber laiuvat põldu arenemas nähes. Tavaliselt lokkasid nende maamaja ümber põllumajandusettevõtte viljapõllud, kuid tänavu esimest aastat hoopis lilled.
Kui mõne päeva pärast algavad Pariisis olümpiamängud, istub Pärnu kunagine linnapea Mart Viisitamm elutoas, silmad naelutatud seitsmele tele- ja kahele tahvelarvutiekraanile ühel ajal: ükski oluline hetk spordi suursündmusest ei tohi kaotsi minna!
Võrratus suvemaiuses tõusevad säravalt esile kookos ja mango. Põnevat ja uudset tekstuuri lisavad tapiokipärlid.
USA president Joe Biden ütles kolmapäeval ovaalkabinetist peetud kõnes, et USA vajab uusi ja nooremaid esindajaid.
Ühendriikide ekspresident Donald Trump nimetas kolmapäevasel kampaaniaüritusel USA asepresidenti Kamala Harrist muu hulgas äärmusvasakpoolseks hulluks.
Kohaliku aja järgi kolmapäeva õhtul tegi USA president Joe Biden telepöördumise, milles selgitas ameeriklastele oma kandidatuurist loobumise tagamaid. Ta alustas mõttega, et presidendid pole kuningad.
ÜRO esitatud raporti «Maailma julgeoleku ja toitumise seisund» järgi on globaalne võitlus nälja vastu silmitsi keeruliste tagasilöökidega ja näljahäda on sama tõsises seisus kui 15 aastat tagasi.
Imeline kinonädal on kohale jõudnud. Saate lindistamise ajal olime päevakese kaugusel „Deadpool ja Wolverine“ filmist, kuid see ei tähenda, et head kraami oleks vähe. 1996. aasta katastroofifilmi „Keeristorm“ uus versioon on imeline. Lõpuks on kohal ka salapärase turundusega triller „Hingede koguja“, kuid Nicolas Cage paneb hullu, mille peale Raiko ja Henryk kiidulaulu laulavad. Head kuulamist ja vaatamist.
JäärNaudi vaikust, mediteeri ja pane paika, mida tänaselt ootad. Su päevakava läheb peagi tihedaks ja seltsielu kirevaks.
TEATERJaanihanso siidrivabriku töökoja saalis kl 19 draamalavastus «Kes kardab Virginia Woolfi?».
Kui Pariis loodab, et kohe algavatest olümpiamängudest saab tõeline seltsielu ja suhtlemise pidu, siis linnavõimud püüavad samal ajal teha kõik võimaliku, et külalised ei satuks kokku mitte ühegi Prantsusmaa pealinna kurikuulsa karvase asukaga.
Iisraeli sõjaväe uues maismaaoperatsioonis varem humanitaartsooniks kuulutatud alal Gaza sektori lõunaosas ja Khān Yūnisi linnas on viimastel päevadel surma saanud kümneid inimesi ja vähemalt 150 000 elanikku on pidanud kiiruga pagema.
Kui Eesti-Vene maismaapiir saab järgmise aasta lõpuks tarastatud, siis piiri kohal õhus on droonide jaoks auk, mida siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) lappida proovivad.
Pärast lahkumist Venemaa elektrisüsteemist peab Eesti ise hoolitsema elektrivõrgus sageduse hoidmise eest, ja see läheb kalliks. Väga kalliks.
