Kolumnist Ülle Leis kirjutab mõistete sisupõhisest tõlkimisest.
Eesti monumendikultuuri häbelikkusest ja lahenduste fantaasiavaesusest kirjutab Konstantin Pätsi monumendi konkursi žürii liige, kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Kui tavaliselt on Eesti turismist rääkides kõigil silme ees Tallinna vanalinna ummistavad turistide hordid, siis tänavu on teisiti. Suured ristluslaevad jäävad tulemata, vilkad jaapanlaste ja hiinlaste grupid olemata, vene keskklassi stiilipeod pidamata. Ja meie oma siseturist väisab pigem turismitalu või Riia linna, kui võtab ette ekskursiooni Tallinna. Aga vahelduseks võiks ju proovida. Tallinna kummituste tuur, kunstinäitused ja kultuuriväärtused, veel lahti olevate heade restoranide suvemenüüd – kõik tasub proovimist.
Ajaloolane Lauri Vahtre avab 80 aastat tagasi toimunud Eesti Nõukogude Liitu annekteerimise sündmusi ja nende tagamaid.
Eestis thetava statistika meetodid tuleb üle vaadata, kirjutab endine riigikogu liige Tiit Toomsalu.
Moefotograaf Katrina Tang pildistas kümmekond aastat tagasi Pärnumaal maakoolilapsi, teadmata, et tulevikus viivad need kaheksa silmapaari ta maailma moelavadele ja algab koostöö kuulsate moekaubamärkidega nagu Gucci.
Tervise arengu instituudi andmete järgi suureneb vaimse tervise probleemide levik noorte seas. Mida ette võtta, kui tunnete, et kannatate ärevuse all või peas on üks suur segapundar ja oleks vaja rääkida, aga mitte vanemate ega sõpradega, vaid kellegi erapooletuga?
Üks vaba ühiskonna ja õigusriigi alustalasid on läbipaistvus. See tähendab, et otsustajate tegevus on avalik, arusaadav ja aus ning inimestel on alati õigus küsida selle kohta selgitusi. Seda olulist väärtust kaitsevad seadused, mis kohustavad riiki infot avalikustama ja selgitusi jagama. See on lahutamatu ja iseenesestmõistetav osa ametniku tööst.
Kaksteist aastat valjul häälel Sindi vabrikutammi lammutamist nõudnud ja selle asemele looduslähedase kärestiku rajamist toetanud rahvaalgatusrühm “Sindi pais” kuulutas, et läheb laiali, kuna tamm on lõhutud, pais alla lastud ja kärestik viimistlusjärgus.
Ameerikas möllava koroona tõttu oma kodus vangistuses istuv maestro Neeme Järvi ei jäänud sellegipoolest praegu Pärnus toimuvast klassikalise muusika suurpeost kõrvale, vaid andis oma juubelimõtted ja sõnumi saalis istunud publikule edasi Pärnu kontserdimaja laval otse-eetris: “Eks ole, Pärnu on tulevikulinn, mis viib Eesti muusika ja Eesti kultuuri kaugele maailma?”
Südasuvel jõudis (vahe)finišisse kaua kestnud põhimõtteline vaidlus, mis lõppes vendade Sõnajalgade kaotusega.
Vanalinnas tegutsevad restorani- ja kohvikupidajad pelgavad, et sügisest sulguvad mitmed uksed, mille lävepakke nii turistid kui ka kohalikud aastaid usinalt on tallanud. Põhjus on lihtne: kui pole turiste, siis pole ka raha.
Nädalavahetusel eetrisse läinud teleintervjuus ei andnud Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ühest vastust küsimusele presidendivalimiste tulemuse aktsepteerimise kohta.
Sitsiilia põhjarannikul asuvate Lipari saarte lähedal püüavad Itaalia rannavalvurid juba mitmendat päeva päästa ebaseaduslikesse kalavõrkudesse kinni jäänud suurt kašelotti.
Pettuse tõttu rahvusvaheliselt tagaotsitav Saksa finantstehnoloogia ettevõtte Wirecard ärijuht Jan Marsalek on pärast Eesti kaudu Valgevenesse põgenemist jõudnud nüüdseks väidetavalt Venemaale ning peatub ajalehe Handelsblatt andmeil Moskva lähedal, kus teda valvab Venemaa välissõjaväeluure agentuur GRU.
Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab kinnitas eile õhtupoolikul parlamendis kuuldusi, et riik peatab viivitamata Hongkongiga sõlmitud väljaandmisleppe jõustamise. Ühtlasi otsustas London keelustada märulipolitsei varustuse ekspordi Hiina erihalduspiirkonda.
Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide küünarnukimüksud ja erisuguste maskide demonstratsioon jätkus Brüsselis veel eilegi, sest kaheks päevaks planeeritud Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine oli veninud neljapäevaseks ja keegi ei julgenud öelda, et tänagi koju sõidetakse. Sellega võib 2000. aasta Nizzas toimunud ülemkogu kaotada ajaloo pikima tiitli.
Elva äärelinna elanik heitis pühapäeva hommikul pilgu aknast välja ja märkas ebatavalise väljanägemisega rebast, kes kohaliku hulkurkassiga tõtt vaatas.
Eelmisel kolmapäeval korraldati suhtlusvõrgustiku Twitter vastu küberrünnak, mille käigus kaaperdati 45 rahvusvaheliselt tuntud inimese ja ettevõtte kontod. NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse (CCD COE) teadur Piret Pernik sõnas Postimehe otsesaates, et rünnaku kahju oleks võinud olla palju suurem. «Selliste säutsudega on võimalik mõjutada aktsiaturge või eskaleerida poliitilisi konflikte,» nentis ta.
Justiitsminister Raivo Aeg saatis eelmisel nädalal kooskõlastusele kohtute infosüsteemi põhimääruse eelnõu, millega eemaldatakse kohtuistungite kavade avaandmetest ehk kõigile vabaks kasutamiseks mõeldud andmestikest menetlusosaliste nimed. Andmekaitsele keskendunud vandeadvokaat Karmen Turgi hinnangul tekitab eelnõu segadust ning eelnõu ja seletuskiri räägivad üksteisest mööda.
Värskas avati eile pidulikult monument Vabadussõjas Petserimaal hukkunud Eesti võitlejatele, millega loeti tasutuks auvõlg, mis võttis Eesti rahval aega täpselt 80 aastat.
Esmaspäevasel kolme Balti riigi ning Saksamaa välisministri pressikonverentsil keskenduti USA vägede kohalolule. Osapooled tõdesid, et vaja on rohkem USA vägesid.
21. juulil 1940 sündisid Baltikumis kolm uut riiki: Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Sotsialistlikud Vabariigid. Venemaa propagandavabrik on viimased kuu aega usinasti maalinud juubelist pilti kui Balti rahvaste siirast tahteavaldusest, millega algas siinsete „vabariikide“ majanduslik õitseng.
