Paljud meist tõotavad noorena pühalikult, et mina küll ei saa selliseks nagu minu ema või isa. Mina olen vabameelsem, rahulikum ja käin ajaga kaasas. Ja siis ühel ilusal päeval pudeneb enda suust lause, mida omal ajal sai vanematelt kuuldud. Miks me aja jooksul oma vanematega üha sarnasemaks muutume?
