Kui elu suudab püsida kõrbes, jäises tühjuses ja kiirituses, kas see võiks püsida ka teistel planeetidel? Chroococcidiopsis – lühidalt Chroo – on tsüanobakter, mis tõmbab tähelepanu oma hämmastava vastupidavusega. Teadlased on testinud selle elujõulisust avakosmoses, kiirguses ja külmades keskkondades, mis meenutavad Marsi või Europa pinnast. Veelgi enam – Chroo ei ole ainult ellujääja, vaid ka hapnikutootja, mis võib tulevikus toetada elu mujal universumis. Selle võime taastuda isegi pärast poolteist aastat kestnud kosmosekiirgust on teadlasi üllatanud. Ent tõelised saladused peituvad tema molekulaarsetes mehhanismides, mis kindlustavad sellise sitkuse. Mis võimaldab sellel bakteril jääda ellu kohtades, kus muu elu vaid hetkekski püsida ei suudaks?
