Pole saladus, et sotsiaalne kompass juhib meid tihti tuttavat rada mööda – haridus, töö, suhe, lapsed. Aga mis saab siis, kui mõni otsustab sellelt rajalt kõrvale astuda? Aina rohkem noori täiskasvanuid valib elu, milles puudub romantiline partner, kuid mitte puudus tähendusest. Selles loos ei loeta vallalisust mitte üksinduse, vaid võimaluste kaudu. Kas üksinda eluviis võib olla rohkem kui lihtsalt vahepeatuseks peetud aeg? Mõni komistab tõe otsa siis, kui kõik teised tantsivad pulmas.
