Sel nädalal Diplomaatias. Kai Kaarelson: Gruusia avaliku teenistuse mäss
Grusiinide vastuhakk oma valitsuse poliitikale sai nädalavahetusel olulise uue mõõtme, mis võib aidata kallutada kaalukausi protestijate poolele, kirjutab Kai Kaarelson. Nii on tänaseks Gruusia välis-, kaitse-, haridusministeeriumi, keskpanga ja riigiteenuste arenduskeskuse töötajad teinud eraldi avaldused ning mitmete riigiasutuste töötajad ka ühisavalduse, et ei nõustu oma valitsuse 28. novembril välja kuulutatud otsusega, mille järgi Gruusia peatab ELi integratsiooniga seotud tegevused kuni 2028. aasta lõpuni.
Protesteerivad ametnikud tõid põhjuseks, et riigi Euroopa suund on määratletud põhiseaduses ning välispoliitilistes strateegilistes eesmärkides. Üheski mainitud avaldusest ei vaidlustata 26. oktoobril toimunud parlamendi valimiste tulemusi, kuigi just eelkõige seda oodatakse rahvusvaheliselt kogukonnalt.
Tagasiastumisest on teatanud ka mitmed Gruusia suursaadikud: Rumeenias, Itaalias, Bulgaarias, Hollandis, Leedus, USA-s. Avalduse on teinud ka Tbilisi riikliku ülikooli (TSU) professorid ning mitmed eraülikoolid. Mitmed ülikoolid on ajutiselt sulgenud uksed, et võimaldada oma tudengitel ja töötajatel valitsusvastastele protestidele pühenduda. Mitmete Euroopa riikide diplomaadid ja riigiametnikud (Leedu, Rumeenia) on teinud oma grusiinidest ametivendadele ka kollektiivseid või eraviisilisi toetusavaldusi.
Märgiliseks võib pidada ka Gruusia armee staabi liikme tagasiastumisavaldust. Kui riigi sisejulgeoleku organeid peetakse Gruusia võimupartei juht Bidzina Ivanišvilile lojaalseteks, siis armee meelsuse osas pole täit selgust, kummale poole nad võiksid kriisi korral kalduda. Pigem arvatakse, et paljud lääne poolt koolitatud sõjaväelased oma riigi kodanike vastu kätt ei tõstaks ning kalduksid pigem rahva poolele.
Riigiametnike avaldused võivad osutuda ajalooliseks murdepunktiks. Kui piisavalt paljud ametnikud lõpetavad teenimise ja riigiaparaat on halvatud, muutub see varem või hiljem ebaefektiivseks, täidesaatjateta pole võimalik riigis võimu laiaulatuslikult teostada.
Loe edasi: Kai Kaarelson | Gruusia avaliku teenistuse mäss
Venemaa abilised kurjuse teljel
Marek Kohv, julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammi juht
Samal ajal kui Venemaa jätkab Euroopas sabotaažiga, ei tohiks tähelepanuta jätta ka teiste autoritaarsete riikide püüdlusi kehtivat rahvusvahelist korda õõnestada. Lisaks Venemaale teevad nii Hiina, Põhja-Korea kui ka Iraan koostööd sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks ning õpivad üksteise varasematest kogemustest.
Valgevenet ei saa pidada selles kontekstis sõltumatuks riigiks, kuid kuna sanktsioonid Venemaale ja Valgevenele ei ole päris üks-ühele samad, saab Venemaa kasutada teatud kaubagruppide hankimiseks ka Valgevene transiiti.
Venemaa on tänaseks keelatud kaupade puhul üle võtnud varasema Põhja-Korea taktika, kus sütt laaditi ümber avamerel ilma sadamatesse minemata.
Iraan jätkab riigi opositsiooni ja vastaste tagakiusamist Euroopas, alates kallaletungidest kuni mõrvakatseteni. Rootsi politsei hoiatas, et Iraan kasutab Rootsi kohalikke kuritegelikke ühendusi oma eesmärkide saavutamiseks.
Hiina taktika on vast kõige ettevaatlikum, kuid siiski sama küüniline. Venemaa otsest toetamist USA sanktsioonide hirmus välditakse, kuid see kehtib vaid suuremate riigiettevõtete või -pankade puhul.
Regionaalsel tasemel, kus puudub vajadus dollaritehinguid teha, sellist hirmu ei tunta. Hiina hakkas üsna kohe Venemaa täiemahulise sõja alguses hoolega jälgima Venemaale kehtestatud sanktsioonirežiimi ja on sellest ajast pidevalt kohtunud Vene keskpanga ja rahandusministeeriumi esindajatega. Eeldatavasti loodetakse kogemust kasutada võimaliku Taiwani konflikti korral, kus Hiina-vastased sanktsioonid oleks vältimatud.
RKK publikatsioonid. Venemaa ja Hiina narratiivid ELi idanaabruses
Kristi Raik, RKK asedirektor
Igor Gretski, RKK teadur
Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja
Analüüsis keskendutakse kolmandate riikide – eelkõige Venemaa ja Hiina – demokraatiat kahtluse alla seadvatele narratiividele ELi idanaabruses. Analüüs määratleb neli domineerivat Venemaalt pärinevat narratiivi: „dekadentlik ja allakäiv lääs”, „ajalooline ühtsus Venemaaga”, „Venemaa tagab julgeoleku, lääs õhutab konflikte” ja „Lääne poolt pealesurutud demokraatia”. Lisaks üks lai Hiina reklaamitud narratiiv: „Hiina kui positiivne alternatiiv”. Vaadeldakse kuue riigi näitel erinevusi ja sarnasusi. Lõpuks püütakse töös hinnata ka kohaliku publiku vastuvõtlikkust kahe autoritaarse võimu propageeritud narratiivide suhtes ning nende asjakohasust demokratiseerimise ja ELi demokraatia toetamise vaatest.
Venemaa narratiivid panevad Euroopa Liidu idanaabruses ELi väärtused ja mõjuvõimu tõsiselt proovile. Nende mõju on aga väga erinev. Hiina narratiividel ei ole idapartnerlusriikides märkimisväärset levikut, kuid nad panevad Lääne kaudsemalt ja osavamalt surve alla.
Loe edasi inglise keeles: Narratives of External Norm Contenders Across the EU’s Eastern Neighbourhood
Loe veel: Süüria kodusõda ja Lähis-Ida
Merili Arjakas: “Assadi selja taga on väga tugevalt seisnud Venemaa ja Iraan, kes ongi tema valitsust ja kontrolli suurema osa riigi üle üleval hoidnud,” selgitas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Merili Arjakas.
* ERR | Eksperdid: Assadi tulevik sõltub Venemaa ja Iraani abist
* Vikerraadio | Merili Arjakas: olukorrast Süürias
Kaitseministeerium on välja kuulutanud konkursi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktori kohale.
RKK direktor juhib sihtasutuse igapäevast tööd: sõnastab sihtasutuse visiooni ja perspektiivsed strateegilised eesmärgid, osaleb sihtasutuse uurimistöös ja korraldab teemakohaseid seminare, kujundab personalipoliitikat, esitab sihtasutuse nõukogule aastased tegevuskavad ja eelarveprojektid ning juhib nende täitmist. RKK direktoril on oluline roll sihtasutusele rahastajate leidmisel.
The post Uudiskiri: Gruusia, hübriid- ning mõjutustegevus teljel Venemaa-Iraan-Hiina-Põhja-Korea appeared first on Diplomaatia.
