Nende ridade kirjutamise ajaks on Pariisi olümpiamängudel võistlustules veel vaid kaks meie sportlast. Ütlen kohe ära, et ei maksa siin panna võrdusmärki Ivo Linna ühele kuulsale laulule, mida raadios teatavatel põhjustel enam ei mängita ja Agatha Christie menukale romaanile, mis viimati ilmus Varraku kirjastuse poolt väljaantuna pealkirja all „Ja ei jäänud teda ka.“ (2008). Meie väärtushinnangud on muutunud ja seetõttu tuleb seekord lugeda ka ridade vahelt. Pole hullu. Elu on sellegipoolest hoopis mitmekesisem kui pealtnäha tundub.
