Ehkki verine lahinguväli pole koht lastele, võitles II maailmasõja ajal Punaarmee ridades tuhandeid alla 16aastaseid sõdureid. Neist noorimaks peetakse juba kuuesena sõdurimundri selga tõmmanud Sergei, kes osales ka Stalingradi lahingus – koos teda metsast päästnud polguga, keda orvuks jäänud poiss pidas oma perekonnaks. Teda ja teisi sellisel viisil sõtta kistud lapsi hakati nimetama „polgu poegadeks (ja tütardeks)“. Kuna poiss sai sõjas vigastada ja hakkas juba nooruses suitsetama „nagu auruvedur“, oli tal kehva tervis, mistõttu lõi ta militaarkarjäärile käega.
