Kui veel mõni aeg tagasi oli jõuka ja eduka ühiskonna tunnus suur tarbimine ja korralik kuhi jäätmeid, siis täna arvestatakse arengutaset pigem kõrge sorteerimisnäitaja järgi. Eesti elanikud viie jõukama riigi hulka ei ole jõudnud ja see on võib-olla päris hea, sest nii on meie jäätmetekitamine jäänud üheks Euroopa madalamaks. 2022. aastal tootis iga Eesti elanik Statistikaameti andmetel 367 kilogrammi jäätmeid. Neist umbes 23 miljonist tonnist jäätmetest saab sorteerituna uue võimaluse vaid umbes 30% ja selle näitajaga sörgime Euroopa riikide tagumises otsas. Miks muidu loodussõbralik rahvas siis jäätmete sorteerimisest lugu ei pea?
