Kui toona 17-aastane Jõgeva koolipoiss Jüri Leesment oli lugenud Herman Hesse «Stepihunti», siis valdas teda äratundmisrõõm, millest ajendatuna sündis peagi samanimeline luuletus. Stepihundi vari jäigi autorit saatma ning 40 aastat hiljem avaldas ta samad värsid muutmata kujul oma luulekogus «Täna mängime elu» (2018). Aja palavikus nihkub nõnda eesriie luuletaja maagiliselt teatrilt, kus need, kel pole ükstapuha, võivad kuulda muinasaja ürgset üminat (lk 30) tegelikkusesse murdmas. Ning pärast etenduse lõppu algab kõik uuesti otsast peale (lk 14).
