Kui lähisuhtevägivalla statistika näitab, et inimesed näikse varasemast vähem politsei ja teiste abiosutavate asutuste poole pöörduvat, siis võib õigustatult tekkida kahtlus, et kas nüüd tõesti ollakse suhetes sõbralikumad või et mürgiseks kiskuvast paarisuhtest osatakse viimastel aastatel välja saada enne, kui suhtes toimuv vägivalla kriteeriumidele vastama hakkab. Või on asi ikkagi selles, et lähisuhtevägivalda ei osata või ei taheta märgata – olgu siis enda või kaasteeliste suhetes. Ja kui asi on märkamises, siis kas ehk annaks midagi ette võtta.
