Millalgi 1980. aastate algusest alates võis Tallinnas Võidu väljakul näha kolmel korral nädalas muutumatut pilti: peale lõunat tuleb üle väljaku lüheldane, kogukam ja veidi kühmus vanahärra, seljas mantel, peas must barett ja näpus viiulikast. Ta kaob kohvik Moskva ukse taha ja veidi hiljem hakkavad seal kostma ajatud meloodiad, mida mängisid väikesed salongiansamblid – viiul, klaver ja kontrabass – juba sadakond aastat tagasi. Mees viiuliga oli Vladimir Sapožnin ehk Boba, piiri taga Eestile läbi aegade ehk enim kuulsust toonud artist. Kohvik Moskva jäi viimaseks kohaks, kus teda igapäevaselt ja avalikult näha võis, ta mängis seal veel 85aastaseltki. Kuni 1992. aastani, kui kohvik uute aegade saabudes oma senisel kujul igavikku kadus. Ja mõned aastad hiljem, 6. detsembril 1996, kadus igavikku ka Boba. Üks ajastu oli läbi saanud. See oli 25 aasta eest.
