KUI KAOB USK DEMOKRAATIASSE
Kui Eestis kaob usk demokraatiasse, on ees väga haprad ajad. Ajalugu on selles meile juba kord väga valusa õppetunni andnud – 1930. aastatel. Kas me tõesti laseme asjadel omasoodu kulgeda, kui on õhkõrngi võimalus, et midagi sarnast võib taas aset leida? Eesti praeguse valitsuse juhtivpoliitikute seisukohad USA, Leedu, Soome või Rumeenia valimiste kohta või ka läbi sõrmede vaatamine õigusriigi põhimõtete väänamisse Ungaris ja Poolas mitte üksnes ei halvenda suhteid meie liitlastega ega aseta Eestit virtuaalsesse rahvusvahelisse isolatsiooni, vaid on ka otseseks ohuks meie enda demokraatliku riigikorralduse püsimisele.
Demokraatia erosioon on kahjuks maailmas levimas kiiremini, kui me tajume, mistõttu ei pruugi me osata selles veel ohtu näha. Vaba maailma vaieldamatu liiderriik Ameerika Ühendriigid on vastakuti enneolematu olukorraga, kus valimised kaotanud president ja samadel valimistel oma koha võitnud kongresmenid ei tunnista valimistulemusi. Sotsiaalmeediat kasutades on loodud jõuline narratiiv sellest, kuidas „kurjuse jõud“ soovivad alla suruda rahva tahet ning kõrvaldada võimult tõelised patrioodid.
Ajaloost võib selliseid hetki kirjeldada riigipöördekatsetena. Demokraatiate varisemist autoritaarsusesse on ennegi ette tulnud. Midagi head pole see aga kaasa toonud ei väikeriikidele ega suurvõimudele. See on päädinud maailmakorra murenemisega, kuigi suurte inimkaotuste hinnaga on hiljem demokraatia taas võitnud.
Seekordne kriis võib kulgeda raskemalt. Läänemaailma suhteline nõrgenemine Hiina, aga ka Venemaa, ambitsioonide tugevnemisel oleks kordades negatiivsema järelmõjuga, kui sellega peaks kaasnema inimeste usalduse kadumine demokraatiasse. Kohati jääb mulje, et pisikesed trumpid üle ilma on kui zombid, keda sunnitakse distantsilt iseennast hävitama.
USAs toimuv on innustanud kitsarinnalisi poliitikuid õli tulle valama mujalgi. Kahjuks on üheks selliseks halvaks näiteks kujunenud ka Eesti. Demokraatia ja vabaduste kantsina tuntud Põhjala-Balti riikidest oleme täna ainsad, kus valitsusliikmetele on antud justkui carte blanche töötada lööktöö vormis poliitilist vastutust kartmata inimeste usalduse lõhkumise nimel demokraatia põhialustesse.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis kirjutab Helmete sõnadele reageerides tabavalt, et “Leedu, nagu ka Eesti, taastas iseseisvuse oma rahva demokraatliku tahte alusel. Usk demokraatiasse ja tervesse mõistusesse aitas meil ehitada oma riike tugevamaks ja lähedasemateks. Teie usk meie demokraatiasse aitab meil uskuda teie tervesse mõistusesse.”
Usk vaba ühiskonna alustaladesse, demokraatliku valiku õigsusesse ning lugupidav ja väärikas suhtumine nii oma riiki kui meid vaba maailmaga edukalt sidunud väärtussüsteemi on Eesti turvakood. Seda pole hoitud saladuses – seda teavad kõik. Teavad ka need, kellele Eesti edu vaba ja avatud riigina on pinnuks silmas.
Need, kes täna ründavad teiste demokraatlike riikide valimisi, ründavad homme meie endi valikuvabadust. See on rünnak demokraatia vastu ja see ei saa Eestile kunagi hästi lõppeda.