“Teid ei teenin-da-ta!” kõlas tuttava näoga jäätisemüüja suust. Uku hämmeldus oli suur: kuidas nii, et ei teenindata? Alati on teenindatud, nüüd järsku enam mitte. Teisi ju teenindatakse! Olgugi müüja nägu tuttav, ei olnud Uku teda enne jäätiseputkas tööl näinud. Enne töötas seal üks tädi Ukrainast, keda alati kaunistas maasikamustriga põll. Nüüd teda enam polnud, oli ainult tuttava näoga onu, kes keeldus poisile jäätist müümast.
