„Ja siis ma rääkisin sellest lastekaitsespetsialistiga ja...“ alustasin juttu kolleegiga, kes ehmunult küsis: „Miks lastekaitsega?“ Sama ehmatusesegust imestust väljendas üks teine tuttav, kes küsis, et kas ma ei karda, kui Keila-suguses väikeses linnas lastekaitsesse minnes mõnele tuttavale „vahele jään“. Muidugi ei karda, miks ma peaksin kartma! Lastekaitse ongi selleks loodud, et hädas olevat vanemat aidata – see on mu tugev veendumus ja Eesti sotsiaalsüsteem on mulle seda pidevalt ka tõestanud.
